Usu teod
Eelmine kord rääkisime piibli suurtest meestest ja naistest, kes tegutsesid tuginedes oma usule. Ning me jõudsime järeldusele, et ainus asi mis meid saab eristada neist on USK ning ainus asi mis meist saab teha oma aja kangelasi on USK.
Nende lood jõudsid Piibli lehekülgede vahele, samas kui meie nimi vaevalt mõnele ajalooraamatu lehekülgedele jõuab. Kuid oma usuga võime me jõuda nii mõnegi inimese elulooraamatu lehekülgedele.
Mõju, mida me endast maailma kiirgame võib olla suurem kui pealtnäha tundub.
Veritõbine naine puudutamas Jeesuse kuube – seal oli palju rahvast, ilmselt nii mõnigi puudutas Jeesuse kuube, puudutas ja midagi ei juhtunud. Ilmselt oleks seesama nainegi võinud juhuslikult Jeesuse kuube puudutada ilma et midagi oleks juhtunud.
- Ja üks naine, kes oli olnud kaksteist aastat veritõves olles kuulnud lugusid Jeesusest, läks rahvahulga seas ta selja taha ja puudutas tema kuube, sest ta ütles: „Kui ma saaksin tema kuubegi puudutada, siis ma paraneksin!”
Arstid talle enam lootust ei andnud. Meditsiin oli kuulutanud ta prandamatult haigeks. Kuid kuuldes lugusid Jeesusest hakkas ta nägema valguskiiri pimeda tunneli lõpus.
- „Kui ma saaksin tema kuubegi puudutada, siis ma paraneksin!”
Jeesuse kuue puudutamine – see tegu ei nõudnud mingisugust usk. Kuid see mis teole järgnes – tervenemine – see nõudis suur usku.
- Jeesus lausus aga talle: „Tütar, sinu usk on su päästnud, mine rahuga ja ole terve oma vaevast!”
Võtame Peetruse – ta astus paadist välja, et Jeesusele veepeal vastu kõndida. Ta mitte ainult ei vastanud Jeesuse kutsele „Tule“ vaid ta ise palus Jeesusel end kutsuda.
- Issand, kui see oled sina, siis käsi mind tulla enda juurde vee peale!
Ta uskus ja astus paadist välja – olles täiesti veendunud, et ta mitte ei hakka Jeesusele vastu ujuma vaid kõndima.
Lugu lõpeb sellega, et Jeesus peab ta veest välja tõmbama. Usk sai kiirelt otsa. Kuid juba see, et ta üldse paadist välja astus näitab suur usku.
Samas ilma Jumalata oleks see lollus – asutada paadist välja öösel, kõva tuule ja lainetega. Ilma usuta võrduks säärane käitumine enesetapuga.
- Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: „Issand, päästa mind!” Jeesus sirutas kohe oma käe, haaras temast kinni ning ütles talle: „Sa nõdrausuline, miks sa kahtlesid?”
Tavaline linnakodanik vs Jeesuse jünger. Usaldus ja usk Jeesusesse pani neid liikuma – mõlema eesmärgiks oli liikuda Jeesuse suunas. Peetrus murdmas enda läbi lainete, veritõbine naine läbi rahvahulga.
Ühe usk pidas lõpuni vastu – ta jõudis sihtmärgini
- Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli temast välja läinud, pööras kohe rahvahulga seas ümber ja küsis: „Kes puudutas mu rõivaid?”
Teise usk lõi hetkeks kõikuma
- Aga tuult nähes lõi ta kartma ja hüüdis uppuma hakates: „Issand, päästa mind!”
Naise eesmärk oli jääda märkamatuks – puudutada justkui möödaminnes Jeesuse kuube ning kaduda rahva sekka.
- Ja Jeesus, tundes endamisi, et vägi oli temastvälja läinud, pööras kohe rahvahulga seas ümber ja küsis: „Kes puudutasmu rõivaid?”
Ja ta jüngrid ütlesid talle: „Sa näed, et rahvahulk su ümber tungleb, ja küsid veel: „Kes puudutas mind?”!”
Ent Jeesus vaatas ringi, et näha, kes seda oli teinud. Aga naine, kes teadis, mis talle oli sündinud, tuli kartes ja värisedes ning langes Jeesuse ette ja rääkis talle kogu tõe.
Järsku oli kogu lugu avalikuks saanud. Tunnistajaid oli rohkem kui küll. Veritõbise naise lugu rullus lahti nende endi silme all neil oli valida kas uskuda või mitte.
Ilmselt ei tulnud naine kunagi selle peale, et tema lugu jäädvustatakse igaveseks. Tavaline naine avaldamas oma looga veel tänagi mõju – tema ja Jeesus loo kaks peategelast ning meie kõrvaltvaatajad.
Tagasihoidliku naise vastand Peetrus – Peetrusel ei olnud küll midagi selle vastu, et paadisolijad tema loo tunnistajateks on. Vähemalt alguses. Paadist välja astudes ta teadis, et kõigi pilgud on tema peal ning ta tundis end hästi. Tagasi paati tulles soovis Peetrus ilmselt, et tunnistajaid ei oleks. Hästi alanud lugu sai mõnes mõttes kurva lõpu. Sellegi poolest avaldas Peetruse lugu oma mõju
- Paadisolijad aga kummardasid teda [Jeesust] ja ütlesid: „Tõesti, sina oled Jumala Poeg!”
Meie loeme Piiblist nende lugusid ja meie naabrid, sõbrad ja tuttavad leovad meie omi. Millist mõju meie lood neile avaldavad? Ja kes üldse on meie lugude peategelane – kas mina või mina ja Jumal.
Mariin