Matteuse evangeelium 5:13-16

  • „Teie olete maa sool. Aga kui sool läheb läägeks, millega saab siis teha seda soolaseks? Ei see kõlba enam millekski muuks kui visata inimeste jalgade tallata. Teie olete maailma valgus. Ei saa jääda märkamatuks linn, mis on mäe otsas. Ega süüdata ka lampi ja panda vaka alla, vaid lambijalale, nii et selle valgus paistab kõigile majasolijatele. Nõnda paistku teiegi valgus inimestele, et nad teie häid tegusid nähes ülistaksid teie Isa, kes on taevas.”

Need on Jeesuse sõnad mäejutlusest.  Markuse evangeeliumis 9:50 kirjutatakse soola kohta:

  • „Sool on hea asi. Aga kui sool läheb magedaks, millega te maitsestate seda? Olgu teil soola enestes ja pidage rahu omavahel.”

Koolikeemias oleme vast kõik õppinud seda, et sool on aineklass. Sinna kuuluvad mitmed eri soolad. Näiteks ka sooda on sool. See moodustub metallist ja happejäägist. Meie mõistes soolane on ainult NaCl.

Meie, adventkogudusena peaksime olema just NaCl. Teised kogudused on samuti soolad, kuid nad ei ole õigelt „soolased”. Mõned soolad on ka mürgised, nt KCl.

Maa sool on Jumala peegeldus Maa peal. See tähendab, et Jumal on omale soola valinud. Meie oleme valitud. See on suur eesõigus, kuid ka kohustus.

5Ms 14:2 on kirjutatud:

  • „Sest sa oled Issandale, oma Jumalale pühitsetud rahvas ja sind on Issand välja valinud, et sa oleksid Temale omandrahvaks kõigist rahvaist, kes, maa peal on!”

See on öeldud küll Iisraeli rahva kohta, kuid meie peaksime nüüd olema Tema rahvas, eristuv teistest.

  • „Kui aga Jumalale, kes minu on ema ihust alates välja valinud ja oma armu läbi kutsunud, oli meelepärane ilmutada mulle oma Poega, et ma kuulutaksin evangeeliumi Temast paganate seas, siis ma ei hakanud arutlema liha ja verega.” (Gl 1:15-16)

Jumal kutsus Paulust, samuti kutsub Ta ka meid. Paulus võttis kutse vastu ja „ei hakanud arutlema liha ja verega”, kuid väga paljud ei võta kutset vastu üldse või hakkavad ise arutlema ja vabandama.

Selline lugu juhtus tähendamissõnas suurest pidusöögist, kus isand tegi pidusöögi ja kutsus paljusid. Kuid kutsutud hakkasid vabandama ja ei võtnud kutset vastu.

  • „Jah ma ütlen teile, ükski kutsutud meestest ei saa minu pidusööki maitsta” (Lk 14:24).

Seitsmenda päeva adventistide koguduse korras öeldakse: „Me oleme Jumala majapidajad, kellele Ta on usaldanud aja ja võimalused, võimed ja vara ning maa õnnistused ja ressursid. Nende õige kasutamise eest peame Temale aru andma.Teenides ustavalt Teda ja oma kaasinimesi ning makstes kümnist ja tuues annetusi Tema evangeeliumi kuulutamiseks ja Tema koguduse toetamiseks, tunnistame me, et kõik kuulub tegelikult Jumalale. Majapidaja-amet on eesõigus, mille Jumal on meile andnud, et me kasvaksime armastuses ja saavutaksime võidu isekuse ja ahnuse üle. Majapidaja rõõmustab õnnistuste pärast, mis saavad osaks teistele tema ustavuse kaudu.“

Me peame meile antud talente kasutama Jumalatöös, muidu juhtub nagu sulasega, kellele anti üks talent.

  • Ja ma kartsin, läksin ära ja peitsin sinu talendi maa sisse. Vaata, siin on sinu oma!”. Tema isand aga vastas talle: „Sa halb ja laisk sulane! Sa teadsid, et ma lõikan sealt, kuhu ma ei ole külvanud, ja kogun sealt, kuhu ma ei ole puistanud.” (Mt 25:26)
  • „Võtke nüüd tema käest talent ära ja andke sellele, kellel on kümme talenti! Sest igaühele, kellel on, antakse, ja tal on rohkem kui küllalt, kellel aga ei ole, selle käest võetakse ära seegi, mis tal on. Ja kõlbmatu sulane heitke välja kaugele pimedusse, seal on ulgumine ja hammaste kiristamine!” (Mt 25:28-30)

Massist pole kerge erineda ja misjonitöö on samuti raske, kuid mitte nii keeruline kui Jeremija prohvetiamet. John N. Andrews, esimene välismisjonär adventajaloos, on kirjutanud: „ Ma tean ainult üht moodust: otsi tööpõld, palu Jumalalt abi, võta kuub seljast ja asu tööle.”

Tõepoolest me ei pea kartma seda tööd teha. See on meie eesõigus ja kuna meil on tõde ei ole vaja kahelda. Evangeeliumi töö on Jumala töö ja Jumal aitab meid selles, kui me palume. „Tema ongi see kellest on kirjutatud:

  • Vaata, ma saadan sinu eele oma käskjala, kes tasandab tee su ees.” (Mt 11:10)

Mida teed sina praegu misjonitöö heaks? Ma ei mõtle, et sa ei teeks midagi. Vaid ma soovin, et me mõtleksime selle üle. See on vajalik.

Luuka 14:34-35

  • „Sool on küll hea, aga kui soolgi läheb tuimaks, millega seda siis maitsestada? Ei see kõlba mulda ega sõnnikusse, see visatakse minema. Kelkõrvad on kuulda, kuulgu!”

Kui sool ehk meie läheme tuimaks või leigeks, ei kõlba me mitte kuhugi. Leigus on ka siis, kui inimene käib ainult kirikus, maksab kirikumaksu, kuid ei ole sisemiselt Jumalaga seotud ega soovi teha Tema heaks tööd.

Leigus on probleem eriti praegusel ajal, lõpuajal. Läkituses Laodikea kogudusele on kirjas

  • „Ma tean su tegusid, et sa ei ole külm ega kuum. Oh oleksid sa ometi külm või kuum! Aga nüüd, et sa oled leige ja mitte külm ega kuum, sülitan ma su välja oma suust” (Ilm 3:15-16)
  • „Keda iganes mina armastan, neid kõiki ma noomin ja karistan. Ole siis innukas ja paranda meelt!” (Ilm 3:19).
  • „Kellel kõrv on, see kuulgu, mida Vaim ütleb kogudustele!” (Ilm 3:22).

Tema Vaimu häält kuulates leiame andale sobiva koha evangeeliumitöös. Ei pea minema kuskile kaugele, vaid saab alustada vägagi lähedalt ja loomulikult.

Me ei vastuta vaid ise oma tegemata töö eest. Ainult Jeesus, vahemehena kohtus saab meid kaitsta. Me kõik sooviksime, et Ta ütleks meile igaühele: „Sa hea ja ustav sulane”. Kuid kas Tal on selleks põhjust?

Me ei saa olla nagu pilliroog tuule käes, vaid peame võtma kuue seljast ja asuma tööle. Kui meie seda tööd ei tee, kes seda siis teeb?

  • Kl 4:5-6 „Käige tarkuses nende ees, kes on väljaspool, kasutades aega õigesti! Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga maitsestatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta.”

Lõpetan Matteuse evangeeliumi viimaste slmidega:

  • „Minge siis, tehke jüngriteks kõik rahvad, ristides neid Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja õpetades neid pidama kõike, mida mina olen teil käskinud! Ja vaata, mina olen iga päev teie juures ajastu lõpuni.” (Mt 28:19, 20

Andres