56652371 tyri(ät)advent.ee
Ma tänan Issandat kõigest südamest, ma kuulutan kõiki su imetöid. (Ps 9:2)

Tere hommikut!

Kas olete kuulnud kuue sõna memuaaridest?

Mina kuulsin sellest mõned aastad tagasi ja hakkas meeldima! Need on mälestused, jutustused, kus inimesed võtavad oma elu kokku 6 sõnaga. Kuue sõna memuaarid.

Need on alguse saanud Ernest Hemingway’st, kes vedas kihla, et tema suudab kirjutada romaani, kasutades vaid kuut sõna. Kuidas see lugu lõppes, ei tea, aga sealt see asi alguse sai.

Näiteks on kirja pandud selline lause: “Müügiks lapse papud, pole kunagi kantud.” Selles lauses sisaldub terve lugu. Tekivad kujutluspildid ja küsimused, mis juhtus? Kas laps suri? Või lasi ema lapsega jalga? Kes müüb? Miks?

Inimesed said inspiratsiooni. Inimesed hakkasid kirja panema oma lugusid ühe lausega. Inimesed panid oma elud kirja, neid on suur hulk, neist on antud välja raamatuid ja kogumikke.

  • Ma ei suuda omaenda saladusi hoida.
  • Mitte päris see, mida ma tahtsin.
  • Kord olin kadunud, nüüd olen leitud.
  • Ma keedan endiselt kohvi kahele inimesele.
  • Väikesed kirstud on kõige raskemad kirstud.
  • Kohtumine sinuga oli nagu koju tulek.

Mõned on naljakad, mõned kurvad, mõned judinaid tekitavad. Lugudes on näha mustrit. Need räägivad elumuutustest, elu kõige raskematest hetkedest. Rasketel asjadel, nagu valu ja kaotus, on nagu tahtmine meie elu kontrollida, meie elu keskmeks muutuda. Need jäävad meelde… Rasked kogemused, neil on kaalu.

Mõtleme ühele suuremale inimesele, kes maa peal elanud, Paulusele, vaatame ta elu ja kirju, mis ta on kirjutanud.

2 Kr. 11 peatükis on nimekiri hädadest, kuhu ta sattunud on. Raske elu…

Kui loeme Filipi kogudusele kirjutatud kirja näeme, et ta muutub melanhoolseks, mõtiskleb ja ütleb, et tahab siit ilmast lahkuda ja olla Kristusega. Suremine oleks kasu.

Ma saan temast aru. Ta elu oli keeruline.

Kuidas tema võtaks oma elu kokku ühe lausega? Apostel Pauluse kuue sõna memuaarid?

Ta on selle kirja pannud! Ühes kohas on üks lause, kus on kokku võetud kogu ta elu, töö ja püüdlused, kõik.

“Jah, mulle on elamine Kristus.” (FL 1:21)

Nii lihtsalt on võimalik öelda. Sõnu on küll 5, mitte 6 aga mõte jääb samaks. Hoolimata õnnetustest, hoolimata kordaminekutest võib ta elada nii, et Kristus on ta elu keskpunkt ja defineerija. Kas ta oli vangis või vabaduses, Aasias või Jeruusalemmas, ükskõik, kas oli turvaline või ravis ta haavu, igal hommikul suutis ta oma elu koondada Kristuse ümber.

Elu mõte on Jeesuses. Iga päeva peal on Jeesuse Kristuse pitser. Kõige enam avaldab muljet Pauluse meelelaad, tema kindlus ja väsimatus. Mõnikord oli tal tunne, et lihtsam oleks olla surnud kui elada võitlusi täis elu. “Jah, mulle on elamine Kristus”. 

Millised oleksid meie kuue sõna memuaarid? Missuguste sõnadega võtaksin kokku oma elu?

Võtame paberi ja pastaka ja paneme kirja selle lause! Mis on suurima kaaluga? Mis meid vormib ja kujundab? Töö, lapsed, kogudus või unistused, lootused, armastus? Peretragöödia, mis ei lase lahti?

Mõtleme oma käidud teele. Milline on elu olnud?

Ükskõik, kes me oleme, kust me tuleme, usun, et meie ees on alati lahti Pauluse tee. Minu soov on, et meie elu kokkuvõte ja mälestused sarnaneksid Pauluse omadega.

Ärkame ja läheme Jumala ette, tema ümber on koondunud meie elu. Alustame päeva selle teadmisega, et on veel põhjus, miks oleme siin. Meile on antud elu, mida saame kasutada Jumala austamiseks. See nõuab pühendumist. Teeme ruumi Jumalale.

See soov ja need Pauluse sõnad kehtivad nii vanemate kui nooremate jaoks.

Hiljuti olin Aino Ormuse matustel. Kuulsin seal räägitud sõnu. See ei olnudki väga kurb sündmus. Ainot ei ole, aga tema elutöö sai tehtud, olulised asjad said öeldud. Ta hoolitses oma vaimulike laste eest. Ta teadis ka kõigi koguduse laste nimesid. Alailma saatis ta inimestele kirju ja õppetükke. Temale oli elamine Kristus.

Vaadates noorte elu kõrvalt – valikuid on palju. Maailm pakub palju, palju on asju, mis võivad meie silmad Jumalalt ära pöörata. Ärge laske maailma pakutavatel asjadel end segada!

“Kristus, täida mu elu!”, alustame iga päeva sellise palvega ja võime öelda siiralt ja rõõmsalt:”Jah, mulle on elamine Kristus!”.

 

Mervi Kalmus